Onneks meid siiski pokri ei viidud-veel hullem jalle bensukasse. Jalle sattus mingi ulivaike bensukas middle of nowhere. Uritasime sealt edasi saada autojuhtide kaest kuuti paludes, kuid nagu ikka see ei onnestunud. Politsei utles meile enne sinna viimist, et kui tabavad meid veel haaletamast kiirteel, siis laheme toesti ooseks pokrisse. Aga meil ei olnud muud valikut, kui riskida.
Kiirteel haaletades peaaegu, et palvetasime, et saaksime kiiresti auto peale. Onneks saimegi mingi 2e itaalia kuti peale, aga enne kui nad soitma joudsid hakata, nagime selja taga siniseid vilkureid. Jalle kontrolliti meie passe ja uuriti, et miks ja kuidas. Onneks lasti meil varsti edasi liikuda. Kutid soitsid paris pika maa edasi ennem, kui meie teekest lahku laksid. Nemad soitsid hollandi poole, meie aga hakkasime edasi haaletama hispaania suunas. Olime taiesti kottpimedas, kiirteel, hakkasime edasi kondima, et natukenegi normaalsema koha peale saada, kui akitselt peatas auto. Politsei auto. Mis mottes nagu.. jalle, neljandat korda. Nagu alati saime noomida ja pika loengu kui ohtlik onm kiirteel haaletada. Boonuseks saime ka nagu alati bensujaama. Ka nemad keelasid meil kiirteele tagasi haaletama minna, meie aga muidugi astusime keelust ule. Me isegi motlesime, et voibolla ongi parem, kui meid pokri viiakse ooseks. Seal vahemalt soojem, saab magada ja voibolla isegi suua. Enam meid siiski ment peale ei votnud, vottis rekamees. Kusjuures ta oli venelane. Aru me temast suurt midagi ei saanud, aga sellest saime kull aru, et ta uks koige toredam ja abivalmim ja hoolivam rekajuht keda teame. Jain tema voodisse magama, ta pani mulle teki peale, et mul soe oleks. Hiljem ostis ta meile kohvi, suua, ning isegi suitsupaki (punane Lm). Tee peale andis ta meile veel mandariine ja banaane kaasa ning kuna paike paistis juba, siis ka paikeseprillid. Koige suurem ullatus oli see, et ta pohimotteliselt sundis meid vastu votma 20 euri.
Me olime natukene teise suuna votnud vahe peal. Olime peaaegu Luxemburgis. Tegelikult ega see polnudki nii halb, sest ilm oli juba palju soojem ja inimesed samuti. Me polnud veel haaletamagi hakanud, kui uks auto kinni peatas ja utles, et voib meid ule piiri viia, et pole hea mote kiirteel haaletada.
Olimegi Luxemburgis kuskil suuremas bensukas, laadisime seal oma telefoniakusid ja ennast ka. Joime kohvi ja niisama sattisime end natukene.
Hakkasime siis kiirtee peale kondima ja toimus sama asi mis ennegi. Me polnud veel haaletamagi hakanud, kui auto kinni peatas ja utles, et voib meid Prantsusmaale ara viia (selle koha peal kus meie Luxemburgis olime oli Prantsumaani ainult 30-40km vist).
Kutt, kes meid peale vottis inglise keelt ei raakinud, aga kirjutada vist oskas inglise keeles. Nimelt natukene aega kui soitnud olime kirjutas kutt enda mobiiltelefoni tekstsonumi inglise keeles, et tema on 26 aastane, aga palju minul ka vanust on (Maarja). Vastasin talle siis, et olen 19. Jargmiseks utles ta mulle, et ma olen ni ilus ja ta armastab mu silmi. Ma ei vaevunudki talle vastu kirjutama midagi, kuidagi mark olukord oli. Utlesin talle siis ilusasti aitah, mis peale ta kusis, et mida ma arvaksin sellest, kui tema ja mina... Loomulikult ma keeldusin, aga ta ei moistnud. Lopuks ma valetasin talle, et mul Hispaanias mees, keda ma armastan jne.
Peagi markasin teeviita Lyoni suunas, kuhu ka meie hoidma pidime. Tuup lihtsalt soitis sellest mooda. Kui kusisin, et miks ta meid seal maha ei lasknud, siis ta utles, et saab ka teist kaudu minna. No nii- lopuks pani ta meid siis mingis x kohas maha. Haaletasime edasi ja saime mingi autoga umbes 20 km veel edasi. Kui seal kohas haaletama hakkasime ja peagi uks meesterahvas kinni peatas, selgus, et Lyon jaab teisele poole (sinna kustmeie tulime juba). Olime marivihased. Tundub, et see lollakas prantsuse kutt oli nii loodud sellest, et korvi sai ning pani meid seeparast nimelt vales kohas maha.
Egas midagi. Haaletasime edasi, voi noh tegelikult siis tagasi hoopis.
Saime uhe mehe ja tema lapsega kuskile vaiksemasse linna. Nad panid meid linnaares maha koha peal, kus tohib haaletada. Haaletasime ja saime tuttavaks prantsuse kenade mentidega, kes lihtsalt abivalmidusest vist viisid meid bensukasse. Nii tore, et saime ka prantsuse mendi autoga soita.
Bensukas kusisime ka paljude kaestn kuuti, aga enamik laksid teise suunda v.a uhed lahedad kutid mikrobussiga. Nemad aga meid kahjuks ei votnud peale, sest taga polnud istmeid. Kui Maimu neile utles, et voime taga kottide peal ka istuda nad keeldusid, sest nad kartsid, et kuna nad on Hollandist parit, siis ment peatab neid kinni ja hakkab marihhuaanat ostma, aga leiavad ullatuseks hoopis meid.
Lopuks juhtus imeeeee! Maimu leidis reka, mis laks Hispaaniasse. Aga ta ei olnud noud meid votma.. siis juhtus jargmine imeee! Maarja laks ise pinnima ja lopuks kuidagi oli ta noud. Juhuuu!
Kahjuks oli sellel ohtul tal voimalik ainult 4 tundi jarjest veel soita ja siis pidi tegema 9 tunnise puhkepausi. Ta utles, et jargmine ohtu oleme kohal.
Ka see rekajuht oli hasti lahe (kahjuks kull aga ainult esmapilgul). Ta pakkus meile kohvi ja suua, ning raakis lihtsalt lahedat juttu. Enne seda pikka puhkepausi kais ta kuskil supermarketis endale ollet ostmas ja meile 2 pudelit veini. Peale seda veiniostu arvasime kohe, et varsti ta raudselt hakkab tahtma midagi meie kaest ja ega me ei eksinudki. Olime juba uhe pudeli veini ara joonud, kui ta parkis mingisse taitsa mottetusse uksildasse kohta oma reka. Tahtsime Maimuga pissile minna, kui akki ta ulatas meile pesukausi ja utles, et voime end alt poolt enne seksimist puhtaks ka pesta siis korraga. Aasta kild.
Teine pudel veini meile enam alla ei lainud ja tuju oli ka suht null temast kui perverdist. Motlesime, et oleks aeg nuud magama minna. Kusisime tema kaest, et kas me Maimuga voime all kahekesti magada voi peame uleval voodis magama. Tema see peale utles, et uks meist magab all ja teine peab magama tema korval. Tema arvates oli see loogiline ja oige. Minu (Maarja) ja rekajuhi vahel tekkis tuline vaidlus, lopuks ajas ta si*a nii keema, et isegi Maimu, kes muidu vait oli hakkas inglise keeles karjuma ja oma saapaga vehkima. Rekaonu jai oma arvamusele kindlaks, et nii on ikka oige ja nii peab, kui tema meile transporti pakub..blablabla. Lopuks ma ahvardasin talle pipragaasi nakku lasta, kui me temaga Hispaaniass ei saa nagu lubatud oli.Veel lubasin talle mendi kutsuda ja kallaletungi suudistuse esitada, kuigi ta seda ei teinud. (arge kusige, kust ma sellise haige idee peale tulin. Kui ma vaid ise teaks.)
Mees viskas nii kopa ette, et lopuks me otsustasimegi lahkuda vihaselt. Selle peale mees peaaegu et palus meid, et me oo seal veedaks, et me voime kahekesti tema voodis magada ja ei pea temaga seksima. Ta utles, et me voime hommikul edasi haaletada. Naglad nagu me olime, noudsime et peame ikkagi saama hispaaniani temaga, ilma seksimata, et ainult sellisel juhul me pragu ei lahe ara. Uskumatu aga ta oli noud ja ei visanud meid jargmine paev rekast valja ka. Isegi uhel tema 45 minutilisel pausil peale 4 tundi soitu kui laksime bensukas dussi alla, ootas ta meid ara. Huvitav miks. Kas akki ta kartis meid hulle.
Ohtul kella 19 paiku uletasime Hispaania piiri. Nii monus ja soe oli.
Laadisime AutoGrilis jalle akusid, joime kohvi ja tegime paar esimest pilti hispaaniast.
Leidsime sealt uhe kena Itaalia kuti, kes vaitis end minevat rekaga Madridi. Olime nii elevil rekani kondides. Kui rekani joudsime otsustas kutt meid teavitada, et ta muidu laheb alles hommikul.
Fain! Pidime ikka edasi murtud sudamega ja haalega minema, aga vahemalt oli soe.
Saime jalle reka peale, mis laks umbes 100 km Madridi suunas. Peale teda vottis meid peale mingi naine, kes viis meid kuskile bensukasse. Seal oli palju rekasid mis laksid Madridi, aga koik alles hommikul. Seadsime sammud jalle kiirtee peale, kus votsid meid rekaga peale 2 neegrit (me vahemalt arvame, et nad olid neegrid). Nad pidid minema kuskile kust on natu ule 100 km Madridi. Me ajasime nendega niisama lolli juttu, laulsime koos, lasime neil endale kohvio valja teha ja nad isegi kupsetasid oma panni peal meile mingit rooga. Me arvame, et see oli inimese liha.
Uks meestest oli selline vanem ja teine noorem ja hasti kobe. Me arvasime, et nad on isa ja poeg aga me eksisime. Vanem tuup osutus pervoks, kes kappis Maimpsi koguaeg. Lopuks onneks vahetasid vanem ja noorem kohad ja roolitaha laks vanem. Mina hakkasin sellele nooremale lihtsalt lolli juttu eesti keeles ajama, utlesin talle nalja parast, et suudleme ja ma ei kujuta ette, kuida ta aru sai sellest, aga ta vaatas mulle kusivalt otsa, utles suudeleme ja tegi mulle ootamatult suu peale musi. See oli viga, sest peale seda muutus ka tema pervoks. Onneks meie teed laksid peagi lahku ha me haaletasime kottpimedas kiirteel edasi.
Uks auto oleks meie parast peaaegu matsu pannud. Ehmus vist meid nahes... auto hakkas vibama ja me motlesime, et nuud panebki matsu. Onneks siiski suutis ta kontrollida oma autot hasti ja seda ei juhtunud. Meie onn, et see kiirtee uhesuunaline oli, muidu oleksime vist peksa saanud..
Lopuks saimegi auto peale -mendid! Nojah, oligi veel hispaania mendiautos soitmata. Nad viisid meid suhteliselt hea koha peale haaletama. Seal peatasid veel uhe korra mingid mendid, aga kuna selle koha peal vouis haaletada, siis nad lihtsalt kusisid, kust me parit oleme ja kuhu laheme ning soovisid head teed.
Varsti saime auto peale, aga kahjuks ainult mingi 20 km edasi. Jumala pime oli ja liiklus suht hore, kullap inimesed magasid end kaineks, sest oli puhapaeva varahommik ju.
Passisime ikka tukka aega, kuni auto peale saime. Sellest soidust suurt midagi ei maleta, sest silmad vajusid vagisi kinni. Saime suure trauma, kui autojuht meid ules ajas, et aeg on maha minna. Ma vaatasin autojuhti ehmunud ja segaduses naoga. Ta kusis mu kaest, et kas minuga on koik okei. >D
Kui autost valja tulime selgus, et Maimu sai veel suurema trauma, sest tema ei saanud korraks uldse aru, et mis riigis me oleme ja miks..>d
Varsti saime auto peale mis laks Madridi. Mees viis meid onneks Madridist valja haaleyama, kuigi ise jai selle parast vist toolegi hiljaks. Seal kohas kus haaletasime oli ligidal super market, kust ostsime suua ja kohvi endale ning oma esimese SANGRIA VEINIKESE. Kahjuks saime oma veinist aind paar lonksu maitsta, sest kui haaletades meid uks pervert peale vottis oli autost valjatulek nii kiire, et isegi vein ununes...
Haaletasime kiirteele mineku soiduteel, seal voib. Aga kuna liiklus oli vaike seaql otsustasime minna kiirteele. Kondisime oma suurte raskete kottidega vaevaliselt kiirteele. Olime seal max 15 minutit olnud, kui tulid rolleriga mendid, kes kaskisid meil sealt lahkuda. Tegime seda suure trotsiga. Olime jalle samas kohas, kus liiklust polnudki. Otsustasime tagasi kiirteele kompida. Kordus sama, ainult et seekord olid autoga mendid. Sellest paevast peale me vihkame Hispaania mente. Me lausa anusime neid, et nad meid parema koha peale viiksid, aga neid ei huvitanud ja soovitasid meil endale taxo votta. Haaahaaa!
Prast pikka kondisimist leidsime bensuka kust ostsime 2 pudelit vett, sest olime suremas joogijanu katte. Otsustasime, et me ei joua niimodi kunagi kohale (sihtpunkti ule 500 km veel). Motlesime, et voikd kuidagi rongijaama saada, ostaks mingi maa pileti ja edasi soidaks janest. Kusisime mingite inimeste kaest bensukas, et kuidas saaksime rongijaama. Nad juhatasid meid uhte bussipeatusse, kust peaks linnaliine minema rongijaama. Kuna seal bussikas mingeid markmeid polnud bussiaegade kohta laksime lahedal olevasse baari kusima. Nad utlesid, et buss tuleb paari tunni parast. Mina helsitasin vahe peal Ovele (Ove on eestlane, kes elab hispaanias. Sain temaga eelmine talv Lianega hispaanias kaies tuttavaks ja ta nuud oli nous meid siia elama votma ja toole aitama.).
Kusisin Ove kaest rongijaama nime kuhu peame saama, et oige rongi leiaks.
Laksin veel igaksjuhuks ka barmeni kaest ule kusima, et kas see buss laheb just sinna rongijaama. Barmen vaatas kella ja utles, et buss laheb 10 minuti parast. Laksime bussi ootama, lopuks ta ka tuli. Bussi ees soitis mendiauto, need samas, kes meid viimati minema ajasid kiirteelt. Nad naitasid meile pustist poialt, umbes et tubli, et bussiga liiklema hakkasite. Koige toredam oli see, et see buss ei peatanud, kuigi oleks pidanud. Olime lootust kaotamas. Maimu kais uuesti baaris kusimas, et kuna jargmine buss ka tuleb aga targemaks ta eriti ei saanudki.
Istusime nagu tolgused bussipeatuses kottide peal, kui akki peatas meie ees auto, juhiks see sama barmen. Ta utles, et viib meid paremasse bussipeatusse, kust saame kindlasti sinna kuhu vaja.
Saimegi lopuks bussi peale, mis pidi minema rongijaama. Utlesin veel bussijuhile hispaania keeles, et ta meile utleks kui meie peatus on. Lopp/peatus. BUSSIJAAM. Aga kus on meie rongijaam. Selgus, et peaksime veel metroo votma, alles siis saama rongijaama. Meil oli nii korini sellest seiklemises, et otsustasime hoopis mingi bussiga minna, aga kuna bussiga raskem janest soita ostsime pileti Malagasse. 23 eurot nagu, 6 tundi soitu. Sealt meie sihtpunkti ainult ule 100 km veel.
Terve tee bussiga soites magasime. Lopuks sudaoo paiku joudsime kohale Malagasse, sealne oht oli niiii monus ja soe. Helistasime ka Ovele nagu lubatud, et oleme Malagas. Ta nimelt utles, et uritab meile kellegi sinna jargi sebida, et me ei peaks enam haaletama. Seda ta ka tegi. Ta saatis meile jargi Harri, kes elab Marbellas. Ta on eestlane, show barmen. Oli veel umbes 1 tund soitu kuni joudime oma uude koju, kus ootas meid purjus Ove ja tema sober Inglismaalt nimega Jason.
Hakkasime tahistama ja tegime seda hommikuni....
Sunday, November 15, 2009
Thursday, November 5, 2009
Eestist tuld!
28.10.2009
Kiire hommik, kell 8 oli aratus, pidime joudma pangas ara kaia, moned vajalikud asjad veel kaasa osta ja siis tuld.
Noormees Karmo oli vaga abivalmis. Ta tuli meile jargi, et viia poodidesse ja maantee peale. Lahkumiskingituseks toi meile molemale pipragaasi enesekaitseks ja andis ka end digika meile kasutusse, sest meil endal polnud.
Kui Karmo meid Ikla maantee peale viis, hakkasime kohe juba eesti lipuga vehkima. Karmo seisis autoga eemal ja ootas, et me peale saaksime. Varsti ta lahkus, sest ei jodnud enam meie tagant oodata. Peale tema lahkumist saime reka peale.:)
Helistasime viimast korda oma kallid inimesed labi ja jatsime huvasti, kuna reka laks riiani.
Saime kullaltki normaalse koha peal maha. Vehkisime jalle oma puha lipukesega, kui akki peatas uks ilus audi, mille peal kaks kena eesti meest. Nad ultesid, et kui me poleks oma lipuga vehkinud, poleks nad peale votnud. Hasti lahedad tuubid olid. Nad andsid mulle (Maarjale) oma telefoni nr ka, et me kindlalt neile teada annaks, kui sihtpunkti jouame. Peale selle lubasid nad meile haalega jargi tulla :D Saime nendega leeduni.
Leedus saime paris kiiresti uhe cheepiga onu peale, kes valdas inglise keelt vaga hasti. Ta viis meid isegi tee peal olevas kohvikusse kohvi jooma. Saime temaga Vilniusest natukene valja mingisse bensukasse, kus markasime Eesti rekat. Tuli poles, juhti aga ei kusagil. Kaisime korraks bensukas sees, wc-s ja kui tagasi reka juurde joudsime, koputasime uksele. Rekamees vehkis kaega, umbes et ei "soovi". Normaalne.. meie kaasmaalane vist arvas, et me oleme prostituudid.
Me ei lasknud end sellest hairida ja hakkasime kiirtee peal edasi haaletama. Mone minuti parast vottis meid peale mingi tuup, kes oli venelane. Utles, et saame temaga Poolani. See kutt suutis suht narvi meid ajada, sest inglise keelt ta eriti ei osanud, nad muutkui aga tiirutasid igalpool (tema auto ees soitis ta sober). Tundus, et nad ajavad mingit kahtlast ari, sest kui nad mingi peatuse tegid ja me autosid vahetama pidime vahetasid nemad ka mingit pakki raha vastu. Kui olime juba teise auto peal, siis avastasime, et soidame sama teed pidi tagasi.
Uletasime Poola piiri. Ja soitsime umbes 2 tundi nendega edasi. Olime rahul, sest arvasime, et nuud saame eriti kaugele. Kuid siis tuli alles pauk! :D Olime uue piiri juures, aga ikkagi Poola. No kuidas see voimalik on? Taitsa vales kohas olime...
Laksime siis sisse, et tualetti kasutada, aga ikka peab mingi takistus olema. Nimelt wc midugi maksab eksole ja meil olid eurod ainult vs kaardi peal raha. Ja see lollakas vanamutt (sorry valjenduse parast) mulises ka ainult oma keeles koguaeg. Ma jooksin KANTORISSE raha vahetama, kui Maimu samal ajal jai uhe noormehega vestlema teemal, kus me oleme jne.
Kui mul raha vahetatud sai, oli kutt juba valja pakkunud, et viib meid kuskile paremasse kohta. Moeldud, tehtud.
Saime uhte vaga vaiksesse bensukasse, et noh kui suua tahate vaata, siis sinna ei soovitaks minna. Kohvi oli hea, mingi magusa piruka ka saime. Istusime siis bensuka ees nagu kodutud kottide peal ja nautisime hommikusooki ja kohvi.
Hakkasime edasi haaletama. Meid vottis peale mingid maakatest laudalohnaga noored Poola kutid -ziguliga. Saime nendega oige pisut maad edasi.
Kuna see eelnev magus saiake eriti kohtu ei taitnud motlesime tee aares olevast baarist sooki osta, sest Poola on ju odav riik. Psahh. :D
Teenindajaks oli mingi pedepoiss, kes ei osanud ei inglise ega ka vene keelt. Menuust pidime ise ara arvama mis on mis. Saime ule taiega. Tellisime mingid 9 zlotised snitslid, ilmselgelt arvasime, et sinna juurde kaib ikka kartul, kaste ja salat ka. Aga ei, ta kusis meilt kuidagi mingis x keeles, et kas soovime kartulit ka, salatit? Vastasime jaatavalt ning juba ta toksis need eraldi meile hinna sisse.
Ok shit happens! Lootsime, et vahemalt tasub siis ara sook maitse poolest. Aga ei ole eriti vaimustuses! Kastme oleks pidanud ka eraldi tellima. Suht kuivaks jai nagu.
Hakkas joudma katte 29 oktoobri hommik (kullaltki valge oli juba).
Haaletasime edasi, saime reka peale mis pidi Varssavisse minema.Olime nii vasinud, et magasime pea terve tee. Rekajuht oli vaga pro, sebis meile oma raadiosaatja kaudu mingi teise reka peale, mis laks Saksamaale Berliini. Ka selle reka peal magasime enamuse ajast.Umbes 30 km enne Saksa piiri tegi rekajuht peatuse, tankis oma rekat ja lasi seda pesta. Peale selle pakkus ta meile valja, et voib meile suua oma talongide vms osta. Laksime siis sellisesse suuremasse kohvikusse, peagi avastasin, et eelmine talv Hispaaniast tagasi haaletades kaisime Lianega seal samas soomas.
Mees lasi meil ise valida, millist sooki tahame. Kuidasi mark oli seal pikalt arutada ja valida, ning osutasin ùhele pildile, kus oli peal kartulid ja mingi liha (suht kebabi moodi paistis). Veel tellisime ka molemad kohvi endale. Kui praed katte saime avastasime, et olime jalle oma valikuga puusse pannud. See isuaratav kebabi moodi oli hoopis MAKS! oakk! Onneks mees lopetas soogi enne meid ja laks Super marketisse, mis oli kusjuures selles samas kohvikus. Me panime kartulite peale ketsupit ja soime suht vastutahtmist kartulit ketsupiga. Maksa lihtsalt ei suutnud suua.
Kui mees meilt kusis, kuidas sook maitses pidime kahjuks valetama ja utlema, et vaga maitsev oli.:D
Ka tema lubas meile jargmise reka sebida. Reka mis lausa Hispaaniasse laheb, aga ta ei suutnud oma lubadust taita, kuigi nagime, ta toesti uritas.
Edasi haaletades vottis peale meid mingi naine, kes terve tee ikka raakis, kui ohtlik on kiirtee peal haaletada. Jama oli hoopis see, et ta viis meid bensukasse, mis oli taiesti korvalises kohas kuidagi. Motlesime, et laheme kiirtee peale haaletama, aga olime nii haige koha peal, et ei leidnud kiirteedki ules. Lopuks sattusime mingi hotelli ette. Ma (Maarja) jooksin uhe mehe juurde, kes oma auto juures oli. Palusin teda, et ta meid paremasse kohta viiks aga mitte mohkugi ta ei saanud aru. Inglise keelt ta ei raakinud, ainult saksa keelt. Mina oskan saksa keeles oelda ainult Ich libe dich ja muud midagi, aga sellest mul antud hetkel kasu ei oleks olnud.Lopuks suutsin talle kuidagi kehakeelega selgeks teha, mida soovin ja ta viis meid teise kohta -bensukasse. :D
Parast tund aega bensukas kulmetamist saime teada, et oleme uldse vaga parapees. Koik autod lahevad teisele poole. Lopuks pidime kottpimedas ule kiirtee jooksma, et saada teisele poole ja haaletama. Olukord oli rohkem kui ohtlik. Aga saime hakkama.
Peagi vottis meid peale mingi mees rekaga. Tombasime tema suisu ja joime tema karastusjooke. Ta pakkus valja, et voime tema rekas ka oo magada, aga me polnud nous. Tee peale andis meile lati vorsti isegi kaasa. :D Ta pan meid bensukas maha, laksime sisse ostsime leiba ja kohvi, ning hakkasime sooma. Varsti avastasime, et Maimu unustas meie euroopa kaardi sinna rekasse. (Y)
Bensukas oli mingi koll mees, kes jollas meid. Ta nagi koige suurem pervert valja, kes maailmas olla saab :D
Kiirtee peal haaletades peatas politsei. Nad keelasid meil edasi kondida, utlesid, et selle koha peal voime haaletada. Lubasime sinna sammma jaada, aga muidugi murdsime oma lubaduse. Saimegi varsti peale, valge buss!
Temaga saime ka tukk maad edasi, ka tema tahtis meid bensukas maha panna, aga utlesime "No, no, no.." Onneks viis siiski kiirtee peale tagasi.
Haaletasime, peatas auto. Jooksin roomsalt auto juurde ja karjusin Helloouu! :D Mehed autos kusisid, et kuhu me laheme ja enne kui vastatagi joudsin lasid nad mulle siniseid vilkureid nakku... mis nuud saab? Lopetame pokris?
Jatkub :D
Kiire hommik, kell 8 oli aratus, pidime joudma pangas ara kaia, moned vajalikud asjad veel kaasa osta ja siis tuld.
Noormees Karmo oli vaga abivalmis. Ta tuli meile jargi, et viia poodidesse ja maantee peale. Lahkumiskingituseks toi meile molemale pipragaasi enesekaitseks ja andis ka end digika meile kasutusse, sest meil endal polnud.
Kui Karmo meid Ikla maantee peale viis, hakkasime kohe juba eesti lipuga vehkima. Karmo seisis autoga eemal ja ootas, et me peale saaksime. Varsti ta lahkus, sest ei jodnud enam meie tagant oodata. Peale tema lahkumist saime reka peale.:)
Helistasime viimast korda oma kallid inimesed labi ja jatsime huvasti, kuna reka laks riiani.
Saime kullaltki normaalse koha peal maha. Vehkisime jalle oma puha lipukesega, kui akki peatas uks ilus audi, mille peal kaks kena eesti meest. Nad ultesid, et kui me poleks oma lipuga vehkinud, poleks nad peale votnud. Hasti lahedad tuubid olid. Nad andsid mulle (Maarjale) oma telefoni nr ka, et me kindlalt neile teada annaks, kui sihtpunkti jouame. Peale selle lubasid nad meile haalega jargi tulla :D Saime nendega leeduni.
Leedus saime paris kiiresti uhe cheepiga onu peale, kes valdas inglise keelt vaga hasti. Ta viis meid isegi tee peal olevas kohvikusse kohvi jooma. Saime temaga Vilniusest natukene valja mingisse bensukasse, kus markasime Eesti rekat. Tuli poles, juhti aga ei kusagil. Kaisime korraks bensukas sees, wc-s ja kui tagasi reka juurde joudsime, koputasime uksele. Rekamees vehkis kaega, umbes et ei "soovi". Normaalne.. meie kaasmaalane vist arvas, et me oleme prostituudid.
Me ei lasknud end sellest hairida ja hakkasime kiirtee peal edasi haaletama. Mone minuti parast vottis meid peale mingi tuup, kes oli venelane. Utles, et saame temaga Poolani. See kutt suutis suht narvi meid ajada, sest inglise keelt ta eriti ei osanud, nad muutkui aga tiirutasid igalpool (tema auto ees soitis ta sober). Tundus, et nad ajavad mingit kahtlast ari, sest kui nad mingi peatuse tegid ja me autosid vahetama pidime vahetasid nemad ka mingit pakki raha vastu. Kui olime juba teise auto peal, siis avastasime, et soidame sama teed pidi tagasi.
Uletasime Poola piiri. Ja soitsime umbes 2 tundi nendega edasi. Olime rahul, sest arvasime, et nuud saame eriti kaugele. Kuid siis tuli alles pauk! :D Olime uue piiri juures, aga ikkagi Poola. No kuidas see voimalik on? Taitsa vales kohas olime...
Laksime siis sisse, et tualetti kasutada, aga ikka peab mingi takistus olema. Nimelt wc midugi maksab eksole ja meil olid eurod ainult vs kaardi peal raha. Ja see lollakas vanamutt (sorry valjenduse parast) mulises ka ainult oma keeles koguaeg. Ma jooksin KANTORISSE raha vahetama, kui Maimu samal ajal jai uhe noormehega vestlema teemal, kus me oleme jne.
Kui mul raha vahetatud sai, oli kutt juba valja pakkunud, et viib meid kuskile paremasse kohta. Moeldud, tehtud.
Saime uhte vaga vaiksesse bensukasse, et noh kui suua tahate vaata, siis sinna ei soovitaks minna. Kohvi oli hea, mingi magusa piruka ka saime. Istusime siis bensuka ees nagu kodutud kottide peal ja nautisime hommikusooki ja kohvi.
Hakkasime edasi haaletama. Meid vottis peale mingid maakatest laudalohnaga noored Poola kutid -ziguliga. Saime nendega oige pisut maad edasi.
Kuna see eelnev magus saiake eriti kohtu ei taitnud motlesime tee aares olevast baarist sooki osta, sest Poola on ju odav riik. Psahh. :D
Teenindajaks oli mingi pedepoiss, kes ei osanud ei inglise ega ka vene keelt. Menuust pidime ise ara arvama mis on mis. Saime ule taiega. Tellisime mingid 9 zlotised snitslid, ilmselgelt arvasime, et sinna juurde kaib ikka kartul, kaste ja salat ka. Aga ei, ta kusis meilt kuidagi mingis x keeles, et kas soovime kartulit ka, salatit? Vastasime jaatavalt ning juba ta toksis need eraldi meile hinna sisse.
Ok shit happens! Lootsime, et vahemalt tasub siis ara sook maitse poolest. Aga ei ole eriti vaimustuses! Kastme oleks pidanud ka eraldi tellima. Suht kuivaks jai nagu.
Hakkas joudma katte 29 oktoobri hommik (kullaltki valge oli juba).
Haaletasime edasi, saime reka peale mis pidi Varssavisse minema.Olime nii vasinud, et magasime pea terve tee. Rekajuht oli vaga pro, sebis meile oma raadiosaatja kaudu mingi teise reka peale, mis laks Saksamaale Berliini. Ka selle reka peal magasime enamuse ajast.Umbes 30 km enne Saksa piiri tegi rekajuht peatuse, tankis oma rekat ja lasi seda pesta. Peale selle pakkus ta meile valja, et voib meile suua oma talongide vms osta. Laksime siis sellisesse suuremasse kohvikusse, peagi avastasin, et eelmine talv Hispaaniast tagasi haaletades kaisime Lianega seal samas soomas.
Mees lasi meil ise valida, millist sooki tahame. Kuidasi mark oli seal pikalt arutada ja valida, ning osutasin ùhele pildile, kus oli peal kartulid ja mingi liha (suht kebabi moodi paistis). Veel tellisime ka molemad kohvi endale. Kui praed katte saime avastasime, et olime jalle oma valikuga puusse pannud. See isuaratav kebabi moodi oli hoopis MAKS! oakk! Onneks mees lopetas soogi enne meid ja laks Super marketisse, mis oli kusjuures selles samas kohvikus. Me panime kartulite peale ketsupit ja soime suht vastutahtmist kartulit ketsupiga. Maksa lihtsalt ei suutnud suua.
Kui mees meilt kusis, kuidas sook maitses pidime kahjuks valetama ja utlema, et vaga maitsev oli.:D
Ka tema lubas meile jargmise reka sebida. Reka mis lausa Hispaaniasse laheb, aga ta ei suutnud oma lubadust taita, kuigi nagime, ta toesti uritas.
Edasi haaletades vottis peale meid mingi naine, kes terve tee ikka raakis, kui ohtlik on kiirtee peal haaletada. Jama oli hoopis see, et ta viis meid bensukasse, mis oli taiesti korvalises kohas kuidagi. Motlesime, et laheme kiirtee peale haaletama, aga olime nii haige koha peal, et ei leidnud kiirteedki ules. Lopuks sattusime mingi hotelli ette. Ma (Maarja) jooksin uhe mehe juurde, kes oma auto juures oli. Palusin teda, et ta meid paremasse kohta viiks aga mitte mohkugi ta ei saanud aru. Inglise keelt ta ei raakinud, ainult saksa keelt. Mina oskan saksa keeles oelda ainult Ich libe dich ja muud midagi, aga sellest mul antud hetkel kasu ei oleks olnud.Lopuks suutsin talle kuidagi kehakeelega selgeks teha, mida soovin ja ta viis meid teise kohta -bensukasse. :D
Parast tund aega bensukas kulmetamist saime teada, et oleme uldse vaga parapees. Koik autod lahevad teisele poole. Lopuks pidime kottpimedas ule kiirtee jooksma, et saada teisele poole ja haaletama. Olukord oli rohkem kui ohtlik. Aga saime hakkama.
Peagi vottis meid peale mingi mees rekaga. Tombasime tema suisu ja joime tema karastusjooke. Ta pakkus valja, et voime tema rekas ka oo magada, aga me polnud nous. Tee peale andis meile lati vorsti isegi kaasa. :D Ta pan meid bensukas maha, laksime sisse ostsime leiba ja kohvi, ning hakkasime sooma. Varsti avastasime, et Maimu unustas meie euroopa kaardi sinna rekasse. (Y)
Bensukas oli mingi koll mees, kes jollas meid. Ta nagi koige suurem pervert valja, kes maailmas olla saab :D
Kiirtee peal haaletades peatas politsei. Nad keelasid meil edasi kondida, utlesid, et selle koha peal voime haaletada. Lubasime sinna sammma jaada, aga muidugi murdsime oma lubaduse. Saimegi varsti peale, valge buss!
Temaga saime ka tukk maad edasi, ka tema tahtis meid bensukas maha panna, aga utlesime "No, no, no.." Onneks viis siiski kiirtee peale tagasi.
Haaletasime, peatas auto. Jooksin roomsalt auto juurde ja karjusin Helloouu! :D Mehed autos kusisid, et kuhu me laheme ja enne kui vastatagi joudsin lasid nad mulle siniseid vilkureid nakku... mis nuud saab? Lopetame pokris?
Jatkub :D
Subscribe to:
Comments (Atom)
